üheaegs el ter i nevat e ener gi aal l i kat ega s eadm ed,t ul eb hool i t s eda s el l e ees t ,etr uum i s ol eks
pi i s aval hul gal vär s ket õhku. K ui õhupuhas t i t , m i s ei ol e pi kem at aega kas ut us el ol nud,
kas ut at aks e õhu i m em i s eks ,veenduda,etär at õm bel õõreiol e um bes .Pi dada ki nnivas t avat e
am et kondade kohal i kes t ees ki r j ades t j a õi gus akt i des t õhu är aj uht i m i s e koht a õhupuhas t i t e
kaudu. K õi ki s el l ekohas ei d j uhi s ei d t ul eb r angel t ar ves t ada, et väl t i da või m al i kke
t ul ekahj us i d.
TO O TJA
EI
K A N N A
M I N G I T
V A STU TU ST,
K U I
EI
JÄ R G I TA
Ü LA LK I R JELD A TU D
JU H I SEI D
PA I G A LD A M I SE,
H O O LD U SE
JA
O TSTA R BEK O H A SE K A SU TA M I SE K O H TA .
K oos kõl as Eur oopa di r ekt i i vi 2002/ 96/ EÜ nõudm i s t ega el ekt r i - j a el ekt r ooni kas eadm et e
j äät m et e koht a ( W EEE) on käes ol ev s eade var us t at ud m ar keer i nguga.A nnat e om a panus e
kes kkonna j a i ni m es t e t er vi s e kai t s eks , kui vi i t e s el l e s eadm e s pet s i aal s es s e
j äät m ekogum i s koht a. Sor t eer i m at a ol m ej äät m et e hul gas või ks s el l i ne s eade as j at undm at u
kõr val dam i s et agaj är j elkaas at uuanegat i i vs ei d t agaj är gi .
Toot el või kaas as ol evas t oot e dokum ent at s i ooni s on kuj ut at ud al l j är gnev l äbi kr i i ps ut at ud
pr ügi kas t i s üm bol . See t ähendab, et kõr val dam i ne koos t aval i s t e ol m ej äät m et ega ei ol e
l ubat ud. V i i ge s ee t oode j äät m ej aam a, el ekt r i - j a el ekt r ooni kaj äät m et el e et t e näht ud
s pet s i aal s es s e
kogum i s koht a. K õr val dam i ne
peab
t oi m um a
vas t aval t kohal i kel e
j äät m ekäi t l us e ees ki r j adel e. Põhj al i kum a t eabe s aam i s eks t oot e käs i t s em i s e, kas ut am i s e j a
t aas kas ut am i s ekoht avõt keühendus tkohal i ku om aval i t s us epädevat eam et i või m ude,kohal i ku
ol m epr ügij äät m ej aam avõikaupl us ega,kus tt es el l es eadm eos t s i t e.