IKA IC control Instrucciones De Manejo página 215

• Olge kuuma vanni täitmisel ettevaatlik.
Kõrgete töötemperatuuride puhul
OHT
võib korpuse osade, pindade ja voo-
likute temperatuur ületada 70 °C.
Küttelemendi puutumine on ohtlik.
OHT
Kütteelemendi temperatuur võib
olla väga kõrge.
• Pärast seadme töö ajal toimunud voolukatkestust võib
seade (töörežiimist olenevalt) ise käivituda.
• Transportige seadet ettevaatlikult.
• Ärge transportige ega tühjendage kuuma vanni. Vasta-
sel juhul võivad juhtuda õnnetused, eriti just põletused.
Vedelikud
Kasutage ainult vedelikke, mis vas-
OHT
tavad ohutus-, töötervishoiu- ja
seadmega ühildumise nõuetele.
Arvestage vannis kasutatavatest vedelikest tingitud kee-
miliste ohtudega. Järgige vedelike ohutusjuhiseid.
• Vannis kasutatavast vedelikust ja töörežiimist olenevalt
võivad moodustuda mürgised või süttimisohtlikud au-
rud. Tagage asjakohase ventilatsiooni olemasolu.
• Ärge kasutage vedelikke, mille puhul võivad nende tööt-
luse ajal tekkida ohtlikud reaktsioonid.
• Kasutage vannis ainult selleks soovitatud vedelikke. Kasu-
tage ainult happevabu ja mittekorrodeerivaid vedelikke.
Töödelge ja soojendage ainult ve-
OHT
delikke, mille leekpunkt on kõrgem
kui seadistatud turvatemperatuuri
piir. Turvatemperatuuri piir peab olema vähemalt 25 °C
kasutatava vedeliku leekpunktist madalam. Kontrollige
reeglipäraselt turvatemperatuuri piiraja funktsionaalsust.
Ärge kasutage seadet kunagi ilma
ETTEVAA-
piisava soojustkandva vedelikuko-
TUST
guseta. Veenduge ka, et peetaks
kinni minimaalsetest vahemikest ja
sissekastmissügavustest vedeliku suhtes. Kontrollige re-
gulaarselt vedelikutaseme tuvastajat (vaadake peatükki
„Täitmine ja tühjendamine").
• Vanni ja vannis oleva vedelikutaseme pidev järelevalve
on vajalik, eriti just kõrgete temperatuuride puhul.
• Et optimaalse temperatuuri stabiilsust tagada, peab ve-
delike viskoossus olema madalaimate temperatuuride
puhul kas 50 mm²/s või madalam. Sel viisil tagatakse
hea vedelikuringlus ja pumbast tulenev soojus minimee-
ritakse.
Kui
ETTEVAA-
puhul kasutatakse vett, tekib auru
TUST
kondenseerumise tõttu suur vede-
likukadu.
• Puhastamata kraanivett ei tohi kasutada. Soovitatavalt
tuleks kasutada kas destilleeritud või ultrapuhast vett
(ioonivaheti) ja sellele ühe liitri kohta lisada 0,1 g soodat
(naatriumkarbonaat Na
deerivaid omadusi.
Jahutusvedeliku väljavoolukohal on
OHT
auru või kuuma vee tõttu põletusoht.
Ärge
HOIATUS
vett, juhul kui vanni temperatuur
on > 95°C.
Kui vanni temperatuur on > 60°C,
ETTEVAA-
veenduge, et jahutusvooliku läbi-
TUST
vool on piisav.
Ärge kasutage järgmisi vedelikke:
HOIATUS
- puhastamata kraanivesi;
- kontsentreeritud happed või lahused;
- halogeniidide lahused: kloriidid, fluoriidid, bromiidid,
iodiidid või väävelvalgendajad;
- pleegitusained (naatriumhüpoklorit);
- kormaatide või kroomi soolade lahused;
- glütseriin;
- rauda sisaldav vesi.
Kui vannis kasutatava veena kasu-
OHT
tatakse kõrgemate temperatuuri-
de puhul kui 100 °C kasutatavat
soojustkandvat vedelikku, tuleb ülejäänud vesi kogu
süsteemist (k.a voolikud ja välised seadmed) eemalda-
da. Avage selle käigus ka pumba sisendite ja väljundite
sulgurkorgid ja kübarmutri katted ning laske suruõhul
voolata läbi kõigi pumba sisendite ja väljundite. Arvesta-
ge pulseerivast keemisest tuleneva põletusohuga.
kõrgemate temperatuuride
CO ), et vähendada vee korro-
2 3
kasutage jahutusvoolikus
215