Publicidad
Käivituseelne ülevaatus
Järgnevalt kirjeldatud käivituseelne ülevaatus tuleb teha iga kord enne töö alustamist või iga nelja töötunni tagant, olenevalt sellest, kumb
täitub varem. Üksikasjalikud juhised on toodud hooldust käsitlevas peatükis. Kui avastate rikke, ei tohi pinnasetihendajat kasutada enne,
kui see on ära parandatud.
1. Kontrollige pinnasetihendajat põhjalikult, et avastada võimalikud kahjustused. Kontrollige, et kõik osad on alles ja tugevalt
kinnitatud. Pöörake erilist tähelepanu mootori ja vibroseadme vahele paigaldatud rihmakattele.
2. Kontrollige mootoriõli taset. Vajadusel lisage.
3. Kontrollige mootorikütuse taset. Vajadusel lisage.
4. Kontrollige, et kütus ja õli ei leki.
Segamini paisatud või värskelt täidetud pinnases, nii aluspinnas kui mullakihis, on väikesed tühimikud või õhupoorid, mis tihendamata
jätmise korral võivad põhjustada mitmeid probleeme.
1. Tihendamata alal toimuv liiklus surub pinnase kokku, mille tulemusel alumised õhupoorid täituvad pealispinna vajumise arvel.
2. Samasugune olukord tekib tihendamata pinna koormamisel staatilise koormusega. Koormus (näit. hoone) vajub sisse.
3. Õhupoore sisaldavad materjalid on tundlikumad vee imbumise suhtes, mis võib lõppeda pinnase ärauhtumisega.
Vett sisaldav pinnas paisub miinuskraadidel ja tõmbub kuival aastaajal kokku. Paisumine ja kokkutõmbumine on hoone
vundamendi kahjustuste tekkimise peamiseks põhjuseks. Üldjuhul vajab hoone vundament sel juhul tugevdamist.
Tihendamine suurendab pinnase tihedust ja seeläbi ka kandevõimet. Õhupooride tihendamine vähendab pinnase vajumisest ja
vee imendumisest põhjustatavat pinnase paisumise ning kokkutõmbumise ohtu.
Kasutusvaldkonnad/materjalid jagunevad kolme kategooriasse:
1. Siduv materjal (kuni 20% terasid), näiteks savi, liivsavi ja raske pinnas.
2. Granuleeritud materjal (üle 20% terasid), näiteks kivipuiste, liiv ja kerge pinnas.
3. Bituumne materjal, näiteks asfalt (betoneeritud väljakud), külmlaotusmaterjalid (bituumenemulsioontooted).
Alljärgnevas tabelis on toodud maanteeametite ja tehnovõrkude komisjoni poolt kinnitatud "kahekordse survejõuga" pinnasetihendajate
poolt töödeldava kihi paksus ja tihendamiskordade arv. Standardmasinate kasutamine ei taga paraku optimaalset tihendamist. Kihi paksuse
vähendamine ja tihendamiskordade arvu suurendamine võib tulemusi parandada.
Tõhusa tihendamise seisukohalt on siduva ja teralise materjali puhul suurima tähtsusega niiskusesisaldus. Liiga kuiv materjal hakkab
tihenemise asemel masina umber lendlema. Liiga suure niiskusesisaldusega pinnas võib pärast tihendamist ära kuivada ja praguneda.
1400 -1800 kg/m2
Siduv materjal**
Granuleeritud materjal
Bituumne materjal
* Kasutatakse tavaliselt 100 mm minimaalse paksusega kihis, mida maanteeametite ja tehnovõrkude komisjon ei too eraldi välja.
** Siduva materjali omadused muudavad plaattihendamise raskeks. Head tihendamist ei saa tagada ning maanteeametite ja tehnovõrkude
komisjon seda ei soovita.
Käivituseelne kontroll
Miks on pinnasetihendamine vajalik
Tihendamise spetsifi katsioon
TIHENDAMISKORDADE ARV KIHI KOHTA TIHEDUSEGA
40MM
60MM
2**
2*
6
80MM
100MM
4**
5**
3*
4*
10
12
165
150MM
6**
Vähendage kihi paksust
5
9
Vähendage kihi paksust
EST
EST
EST
Publicidad
Capítulos
Solución de problemas
