Bosch GDS Professional 24 Manual Original página 152

152 | Eesti
Päripäeva pöörlemine: lükake pöörlemissuuna ümberlüliti
(5) lõpuni alla (R).
Vastupäeva pöörlemine: lükake pöörlemissuuna
ümberlüliti (5) lõpuni üles (L).
Sisse-/väljalülitamine
Kasutuselevõtuks vajutage sisse-/väljalülitit (4) ja hoidke
seda surutult.
Väljalülitamiseks, vabastage sisse-/väljalüliti (4).
Tööjuhised
Enne mistahes tööde teostamist elektrilise tööriista
u
kallal tõmmake pistik pistikupesast välja.
Kasutage oma elektrilist tööriista ainult koos
u
lisakäepidemega (2).
Asetage elektriline tööriist mutrile/kruvile ainult
u
väljalülitatult. Pöörlevad vahetatavad tööriistad võivad
maha libiseda.
Pöördemoment sõltub löögi kestusest. Maksimaalne
saavutatud pöördemoment moodustub löökidega
saavutatud üksikpöördemomentide summana. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse löögikestuse 6–10 sekundit
järel. Pärast seda aega suureneb pingutus-pöördemoment
pingutamisel veel vaid minimaalselt.
Seevastu reduktori korpus kuumeneb tunduvalt.
Suunis: Liigse soojenemise tagajärjeks on kõigi
löögimehhanismi osade suur kulumine ja suur
määrdeainetarve.
Löögikestus tuleb määrata iga nõutava pingutus-
pöördemomendi jaoks. Tegelikult saavutatud pingutus-
pöördemomenti tuleb alati kontrollida
pöördemomendivõtmega.
Jäigad, vetruvad või pehmed kruviühendused
Mõõtes katse käigus löögijadaga saavutatud
pöördemomente ja kandes need graafikule saadakse
pöördemomendi kõver. Kõvera kõrgus vastab maksimaalsele
saavutatavale pöördemomendile, kõvera tõus näitab, millise
aja jooksul see saavutatakse.
Pöördemomendikõvera kuju oleneb järgmistest teguritest:
– Kruvide/mutrite tugevus
– Aluse tüüp (seib, taldrikvedru, tihend)
– Kinnikruvitava materjali tugevus
– Kruviühenduse määrdeolud
Vastavalt sellele eristatakse järgmisi rakendusjuhtusid:
– Jäik ühendus tekib metalldetailide omavahelisel
ühendamisel alusseibidega kruvidega. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse suhteliselt lühikese
löögiajaga (suure tõusuga kõver). Asjatult pikk löögiaeg
vaid kahjustab masinat.
– Vetruv ühendus tekib metalldetailide omavahelisel
ühendamisel vedruseibidega või taldrikvedrudega
kruvidega, tikkpoltide või koonilise tugipinnaga kruvide/
mutrite ning pikenduste kasutamisel.
– Pehme ühendus tekib metalli ja puidu ühendamisel
kruvidega ning plii- või fiiber-alusseibide kasutamisel.
1 609 92A 7YG | (18.07.2023)
Vetruva või pehme ühenduse korral on maksimaalne
pingutusmoment väiksem kui jäiga ühenduse korral. Samuti
on vajalik tunduvalt pikem löögiaeg.
Löögiaja määramine
Diagrammid (näited) näitavad pingutuspöördemomenti
[Nm] olenevalt löögiajast [s]:
❶ jäiga ühenduse korral
❷ pehme ühenduse korral.
Andmed on ligikaudsed ning iga konkreetse kasutusjuhu
korral erinevad. Pingutus-pöördemomenti tuleb alati
kontrollida pöördemomendivõtme abil.
Diagramm GDS 24 jaoks
[Nm]
Kõrgeim pöördemoment saavutatakse:
– kõva ühenduse korral u 10 sekundi löögiaja järel
– pehme ühenduse korral u 22 sekundi löögiaja järel
Diagramm GDS 30 jaoks
[Nm]
Kõrgeim pöördemoment saavutatakse:
– kõva ühenduse korral u 6 sekundi löögiaja järel
– pehme ühenduse korral u 26 sekundi löögiaja järel
Standardsete kruvide maksimaalsete
pingutuspöördemomentide ligikaudsed väärtused on toodud
järgnevas tabelis.
1
2
[s]
1
2
[s]
Bosch Power Tools