Publicidad
Idiomas disponibles
Idiomas disponibles
inimestele, ei puuduta elektrijuhtmeid ja ei tekitata
materiaalset kahju. Kui puu peaks elektrijuhtmega
kokku puutuma, tuleb sellest koheselt teavitada
pädevat energiaettevõtet.
Kallakul saagides peab kettsae kasutaja olema
ülevalpool langetatavat puud, kuna puu hakkab
langusel mäest alla veerema või libisema (joonis
15).
Enne langetamist peab olema kavandatud taga-
nemistee ja see vajadusel vabaks tehtud. Tagane-
mistee peab olema oletatavast kukkumissuunast
diagonaalis tahapoole, nagu on näidatud joonisel
16 ( A = ohutsoon, B = kukkumissuund, C = taga-
nemistee).
Puu kukkumissuuna hindamisel tuleb enne lange-
tamist arvesse võtta puu loomulikku kallet, suure-
mate oksaharude asukohta ja tuulesuunda.
Eemaldage puult mustus, kivid, lahtine koor,
naelad, klambrid ja traat.
Sälgu lõikamine (joonis 17)
Saagige kukkumissuunda täisnurga all sälk (A),
sügavusega 1/3 puu läbimõõdust, nagu on näida-
tud joonisel 17. Kõigepealt tehke sälgu alumine
horisontaalne lõige (1). Sellega takistatakse sa-
eketi või juhtplaadi kinnikiilumist sälgu teise lõike
tegemisel.
Langetuslõike tegemine (joonis 17)
Tehke langetuslõige vähemalt 50 mm kõrgemale
kui on sälgu horisontaalne lõige. Tehke langetus-
lõige (B) paralleelselt sälgu horisontaalse lõikega.
Saagige langetuslõige ainult nii sügavale sisse,
et alles jääb pideriba (D), mis saab toimida liigen-
dina. Pideriba takistab puu pöördumist ja valesse
suunda kukkumist. Ärge saagige pideriba läbi.
Kui langetuslõige jõuab pideribani, peaks puu
kukkuma hakkama. Kui selgub, et puu ei pruugi
soovitud kukkumissuunas (C) kukkuda või kaldub
see tagasi ja saekett jääb kinni, katkestage lan-
getuslõige ning kasutage lõike avamiseks ja puu
soovitud suunda tõukamiseks puust, plastmassist
või alumiiniumist kiile.
Kui puu hakkab kukkuma, võtke kettsaag lõikest,
lülitage välja ja pange käest ära ning minge ka-
vandatud taganemisteed pidi ohutsoonist välja.
Jälgige allakukkuvaid oksi ja ärge komistage.
Laasimine
Selle all mõistetakse langetatud puudelt okste
eemaldamist. Laasimisel jätke suuremad allapoo-
le suunatud oksad, millele puu toetub, alguses
lõikamata, kuni tüvi on järgatud. Eraldage väikse-
mad oksad alt ülespoole ühe lõikega, vastavalt
Anl_GC_EC_2040_SPK13.indb 244
Anl_GC_EC_2040_SPK13.indb 244
EE
joonisele 18 (A = lõikamissuund laasimisel, B =
hoidke maapinnast eemal! Jätke toetavad oksad
kuni tüve järkamiseni lõikamata). Pinge all olevad
oksad tuleb sae kinnikiilumise vältimiseks altpoolt
ülespoole saagida.
Puutüve järkamine
Selle all mõistetakse langetatud puu tükkideks
jaotamist. Hoolitsege selle eest, et Teil oleks kin-
del jalgealune ning kehakaal jaguneks ühtlaselt
mõlema jala vahel. Võimalusel tuleb tüvele panna
all oksad, palgid või kiilud ja nendega toestada.
Järgige lihtsa saagimise põhijuhiseid.
Kui puutüvi toetub kogu pikkuses ühtlaselt, nagu
on näidatud joonisel 19, saagitakse seda ülalt
alla. Jälgige seejuures, et Te ei lõikaks maapinda.
Kui puutüvi toetub ühele otsale, nagu on näida-
tud joonisel 20, saagige kõigepealt alaküljelt 1/3
tüveläbimõõdust (A), et vältida kildude tekkimist.
Seejärel tehke teine lõige ülevaltpoolt (2/3 lä-
bimõõdust) esimese lõike kohalt (B) (kinnikiilumi-
se vältimiseks).
Kui puutüvi toetub kahele otsale, nagu on näi-
datud joonisel 21, saagige kõigepealt ülemiselt
küljelt 1/3 tüveläbimõõdust, et vältida kildude
tekkimist (A). Seejärel tehke teine lõige altpoolt
(2/3 läbimõõdust) esimese lõike kohalt (B) (kinni-
kiilumise vältimiseks).
Kallakutel saagides seiske alati ülevalpool puutü-
ve, nagu on näidatud joonisel 15. Läbisaagimise
hetkel täieliku kontrolli säilitamiseks vähendage
lõike lõpus survet, tugevat haaret ja kettsae kä-
epidemeid vabastamata. Jälgige, et saekett ei
puudutaks maapinda.
Kui lõige on valmis, oodake enne kettsae ee-
maldamist, kuni saekett seisma jääb. Lülitage
kettsae mootor alati välja, kui lähete puu juurest
teise juurde.
7.3 Tagasilöök
Tagasilöögi all mõistetakse töötava kettsae äkilist
üles- ja tagasipõrkumist. Põhjuseks on enamasti
töödeldava materjali puudutamise plaadiotsaga
või saeketi kinnikiilumine.
Tagasilöögi korral esineb äkki suur jõud. See-
pärast reageerib kettsaag enamasti kontrollima-
tult. Tagajärjeks on töötaja või läheduses viibivate
inimeste sageli väga rasked vigastused. Tagasi-
löögi oht on eriti suur külg-, diagonaal- ja pikilõi-
gete puhul, kuna siis ei saa kasutada kooretuge.
Sellepärast vältige võimalusel selliseid lõikeid ja
töötage eriti ettevaatlikult, kui nende vältimine ei
- 244 -
07.05.2024 09:17:41
07.05.2024 09:17:41
Publicidad
