Publicidad
Idiomas disponibles
Idiomas disponibles
5.6 Õhu väljalaskeklapi kasutamine
• Tavaolukorras ei ole vaja kaanes asuvat õhu väljalaskeklappi
reguleerida (osa 8); klapp on lahti ja seda ei saa sulgeda. Kui
kompostris on palju niiskust, võite klappi avades ventilatsioo-
ni suurendada.
• Klapi täiendavaks avamiseks tuleb selle nupp seada lisaasen-
disse ehk kompostri tagant vaadates paremale.
• Võtke talvisel ajal arvesse, et lisaventilatsioon võib kompost-
rit jahutada. Jälgige olukorda.
FI
SV
EN
DE
ES
RU
6. KOMPOSTI JA IMBVEDELIKU KASUTAMI-
NE AIAS
ET
Kompost on suurepärane maaparandusaine, see sisaldab tai-
medele vajalikke pikatoimelisi toitaineid. Kompostmuld muutub
ja valmib pidevalt ning eri küpsemisetappides tuleb seda erine-
LT
valt kasutada. Kompostmuld liigitatakse tavaliselt küpsuse järgi:
poolküpseks kattekompostiks ja küpseks kompostmullaks.
Kattekomposti küpsemine kompostmullaks
LV
Kiirkompostrist eemaldav mass on enamasti küpsenud katte-
kompostina kasutamise faasi. Kattekomposti on soovitatav puis-
tata ainult ilutaimede juurtele. Kui soovite lisada kattekomposti
söödavatele taimedele, laske segul veel aasta laagerduda, siis
NO
laguneb kompost kompostmullaks.
Kattekomposti kasutamine
Kattekomposti all peetakse silmas poolküpset komposti. Sel ju-
PL
hul on lagunemine jõudnud sellesse faasi, kus toidujäätmed on la-
gunenud. Kõvemad puutükid ning nt kanamunade ja tsitrusviljade
koored võivad olla veel lagunemata, seepärast on kattekompost
FR
välimuselt jämedateraline. Poolvalmis kompostis võib esineda
kasvamist ja idanemist aeglustavaid aineid, mistõttu selline segu
ei sobi kasutamiseks kasvupinnasena. Mõnesentimeetrise kihi-
na ilutaimede juurtele puistatud kattekompost ei ole taimedele
CS
kahjulik. Kompostis sisalduvad toitained on nii taimedele kätte-
saadavad.
DA
6.1 Küpse kompostmulla kasutamine
Komposti väetav mõju oleneb kasutatud toorainetest. Olmejäät-
metest valmistatud kompost on enamasti parema toiteväärtuse-
ga kui aiajäätmetest valmistatud kompost. Lisanditeta kompost-
muld ei ole hea kasvupinnas, kompostile tuleks lisada 1/3–1/2
mineraalset ainest, näiteks liiva, saviliiva või savi.
56
6.2 Imbvedeliku kasutamine
Kui olete kompostri imbvedeliku ava külge ühendatud vooliku
kaudu kogunud põhjast erituvat liigset imbvedelikku, võite selle
ära kasutada. Imbvedelik sisaldab toitaineid taimedele kasutus-
kõlblikul kujul.
• Aiataimede kastmiseks lahjendage imbvedelikku veega suh-
tes vähemalt 1 : 2.
• Imbvedeliku võib ka kiirkompostrisse 220
gasi valada. Lisage kõigepealt turvast ja imendage sellesse
mitte rohkem kui 5 liitrit imbvedelikku ööpäevas. Kui mass on
juba märg, ärge niisutage seda enam imbvedelikuga.
Lisateavet kompostimise kohta leiate veebilehe jaotisest Kom-
postrid.
7. VÕIMALIKUD PROBLEEMOLUKORRAD
Kas kompostimine ei suju?
Põhilised probleemid tekivad vale kompostiturba või
liiga väikese turbakoguse kasutamise tõttu.
Milline on komposti õige temperatuur?
Kiirkompostris
komposteeruva massi tempera-
eco
tuur jääb vahemikku +10 ... +70 kraadi. Termomeetri
tavaline näit on +30 ... +40 kraadi. Mida vähem on
mikroorganismidel lagundamiseks jäätmeid, seda
madalam on temperatuur. Kõige tähtsam on massi
temperatuuri hoida nullist kõrgemal, et kompostimi-
ne toimuks.
7.1 Mäda lõhn
Kui komposter levitab mäda lõhna, on mass liiga tihe ja niiske,
hapnikku ei ole piisavalt.
• Veenduge, et kasutatav turvas on Biolani sidusaine.
• Veenduge, et Biolani sidusaine kasutuskogus on piisav.
• Lisage mõnd aega rohkem turvast, kuni normaalne niiskus
taastub.
• Kompostrit täites avage biolagunevad kotid ja tühjendage
need jäätmetest.
• Avage rohkem kaanes asuvat õhu väljalaskeklappi (osa 8) (vt
punkti 5.6).
• Tühjendage kompostrit alt märjast massist (vt punkti 5.2).
Laotage seda paarisentimeetrise kihina ilutaimede juurtele.
Halb lõhn kaob mõne päevaga.
• Puistake tühjendusluugi (osa 15) kaudu paar labidatäit Biolani
sidusainet kompostri põhja.
• Laske massil põhjale langeda ja segage hulka rohkesti Biolani
sidusainet.
massi peale ta-
eco
Publicidad
