REMS MSG 25 EE Instrucciones De Servicio página 94

1.6. Kaal MSG 25 EE
Seade 1,2 kg
Alus/Kinnitus tööpingile 0,4 kg
Müraemissioon
töökohal 70 dB(A)
1.8. Vibratsioon
Kaalutud efektiivväärtus
kiirendusel 2,5 m/s²
Märgitud võnkesagedusemissiooni suurus saadi normeeritud kontrollmõõtmise
tulemusel ja saadut tulemust võib kasutada võrdluseks teiste seadmete sama-
suguste andmetega. Märgitud võnkesagedusemissiooni suuruse järgi saab ka
hinnata seadme koormamise võimalusi kuni väljalülituseni.
ETTEVAATUST
Olenevalt sellest, millisel viisil ja millistes oludes seadet kasutatakse, võib
märgitud võnkesagedusemissioon erineda tegelikest andmetest. Sõltuvalt
tegelikest oludest on vajaduse korral tarvis rakendada lisakaitsemeetmeid, et
tagada seadmega töötava inimese ohutus.
2.1. Elektriühendus
HOIATUS
Kontrolli võrgupinget! Enne elektriseadme ühendamist kontrollige, kas
andmesildil näidatud pinge vastab võrgupingele. Ehitusplatsidel, niiskes kesk-
konnas, sise- ja välistingimustes voi teiste sarnaste paigaldusviiside puhul
kasutage elektrilist kuumutuselemendiga pokk-keevitusseadet elektrivorgus
üksnes koos rikkevoolu kaitselülitiga, mis katkestab voolutoite kohe, kui lekke-
vool maapinda ületab 30 mA / 200 ms. Pikendusjuhtme kasutamisel peab selle
ristlõige vastama elektritööriista võimsusele. Kasutage vaid neid pistikupesi ja
pikendusjuhtmeid, millel on töötav kaitsekontakt.
Elektriseadet saab aluspinnale üles seada alusraami (1) abil, nagu on esitatud
esitatud jn 2.
ETTEVAATUST
Toru suurusest lähtuvalt on võimalik valida kuumutustööriistade (jn 3), kuumu-
tusotsikute ja kuumutuspukside vahel. Nagu on esitatud jn 1 (5), saab neid
kuumutuselemendile paigaldada tarnekomplektis sisalduva kuuskantpesapeak-
ruvi võtme abil. Samuti kaasasoleva tihvti abil on võimalik toru radiaalselt kinni
hoida. Vastavalt vajadusele ja seadme tüübile on kütteelemendile võimalik
üheaegselt kinnitada mitu küttetööriista.
Vastavalt toru suurusele valitakse küttetööriistad (5) küttetoru ja küttepuks.
Need monteeritakse kütteelemendile (4) kaasasoleva kuuskant- ihvtvõtme abil.
Kütteelemendile on üheaegselt võimalik kinnitada ka kaks tööriista.
DVS 2208 osa 1 kirjutab ette, et kuumutuselemendi temperatuur peab olema
reguleeritav astmeteta. Samu i kuumutuselemendi nõutava konstantse tempe-
ratuuri tagamiseks on seadmed varustatud temperatuuriregulaatoriga (termostaa-
diga). DVS 2208 osa 1 kirjutab ette, et temperatuuri erinevus reguleerimise
suhtes võib olla maksimaalselt 3°C. Selline täpsus on saavutatav vaid elekt-
roonilise reguleerimisega. Seetõttu ei tohi kütteelement-muhvkeevitusaparaate,
millel on jäigalt kindlaksmääratud temperatuur, või millel on mehhaaniliselt
reguleeritav temperatuur, vastavalt DVS 2207-le kasutada.
Kõikidel REMS kütteelement-muhvkeevitusaparaatidel EE on temperatuur
reguleeritav. Need tarnitakse koos elektroonilise termoregulaatoriga. Küttee-
lement-muhvkeevitusaparaadid on märgistatud järgmiselt:
näit. REMS MSG 63 EE: Reguleeritav temperatuur (E), elektrooniline termo-
regulaator, reguleerib temperatuuri tolerantsiga ± 1°C.
Töötemperatuurist 260 ± 10°C peab kindlalt kinni pidama. Jälgima peab toot-
jainformatsiooni torude ja detailide kohta! Enne keevitustööde alustamist peab
kontrollima tööriistade tööpindade temperatuuri.
Kui kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme toitejuhe vooluvõrku ühenda-
takse, hakkab seade kuumenema. Punane võrgu kontrolltuli (6) ja roheline
temperatuuri kontrolltuli (7) põlevad. Elektriline seade vajab kuumenemiseks
umbes 10 min. Kui seatud nimitemperatuur on saavutatud, lülitab seadmes
olev temperatuuriregulaator (termostaat) kuumutuselemendi elektritoite välja.
Punane võrgu kontrolltuli põleb edasi. Roheline temperatuuri kontrolltuli vilgub
ja näitab sellega pidevat elektritoite välja- või sisselülitamist. Kõige varem pärast
täiendavat 10-minutilist ooteaega (DVS 2207 osa 1) on võimalik alustada
keevitustoiminguga.
MSG 63 EE MSG 63 FM MSG 125 EE
1,7 kg 1,0 kg 3,0 kg
0,4 kg 0,63 kg 0,4 kg
70 dB(A) 70 dB(A) 70 dB(A)
2,5 m/s² 2,5 m/s² 2,5 m/s²
Kui kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme toitejuhe vooluvõrku ühenda-
takse, hakkab seade kuumenema. Roheline võrgu kontrolltuli (6) ja punane
temperatuuri kontrolltuli (7) põlevad. Seade vajab umbes 10 min kuumenemi-
seks. Kui nimitemperatuur on saavutatud, lülitab elektriseadmes olev tempe-
ratuuriregulaator (termostaat) kuumutuselemendi elektritoite välja. Punane
temperatuuri kontrolltuli kustub. Punase temperatuuri kontrolltule põlemise ajal
ei tohi keevitada.
Kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme temperatuur on eelseatud kesk-
misele keevitustemperatuurile PP-torude jaoks (260°C). Sõltuvalt torude
materjalist võib olla vajalik selle keevitustemperatuuri korrektuur. Sellest tule-
nevalt tuleb järgida torude või liitmike tootjapoolset informatsiooni! Lisaks võivad
temperatuuri korrektuuri vajaduse tingida keskkonnamõjud (suvi/talv/tuul/
niiskus). Seetõttu tuleks kuumutustööriistade (kuumutusotsikud ja kuumu-
tuspuksid) (5) temperatuuri kontrollida näiteks kiiresti tulemusi kuvava pindade
temperatuurimõõturi abil, mille tugipind on umbes 10 mm. Vajadusel on võimalik
temperatuuri korrigeerida temperatuuri reguleerimiskruvi (8) keerates. Kui
temperatuuri reguleeriti, tuleb silmas pidada, et kuumutuselementi on võimalik
kasutada alles 10 minutit pärast nõutava temperatuuri saavutamist.
masinate ja seadmete sobivusest ning keevituseeskirjadest kinnipidamisest.
Keevist saab kontrollida mittepurustava ja/või purustava meetodi abil. Keevi-
tustööde puhul osutub vajalikuks järelevalve. Järelevalve liik ja ulatus tuleb
lepingupartnerite vahel kokku leppida. Toimingute kuupäevad soovitatakse
dokumenteerimiseks kanda keevitusprotokolli või andmekandjale. Kvaliteedi
tagamise eesmärgil soovitatakse enne keevitustööde algust ja nende ajal
kontrollida keevitustoimingu sobivust samadel töötingimustel proovikeeviseid
valmistades. Iga keevitaja peab olema vastava haridusega ja omama kehtivat
3.1. Töökirjeldus
Kütteelement-muhvkeevituse juures keevitatakse toru ja detail ülelappega kokku.
Toru ots ja detaili muhv viiakse puksi ja torukujulise küttetööriista abil keevita-
mistemperatuurini ja ühendatakse. Toru ots ja küttepuks või detaili muhv ja
küttetoru sobivad üksteisega nii, et ühendamisel tekib ühendussurve (joonis 4):
Direktiiv DVS 2208 kirjeldab kütteelement-muhvkeevituse teostamist 2 viisil,
- kus küttetorud ja küttepulgad erinevad üksteisest mõõtmete poolest. A-viisil
keevituse puhul ei ole ette nähtud mehhaanilist torutöötlemist, B-viisi puhul on
aga mehhaaniline torutöötlemine ette nähtud (koorimine). REMS küttetorud ja
küttepuksid on valmistatud A-viisil keevituse jaoks, s.t. torusid ei ole vaja
mehhaaniliselt töödelda.
Kütteelement-muhvkeevitusi on võimalik kuni Ø 50 mm teha käsitsi. Suuremate
toruläbimõõtude korral, kus on vajalik suurem ühendusjõud, peab kasutama
sobivat keevitusaparaati.
Peab jälgima tootja-informatsiooni torude ja detailide kohta! Toru ots peab
olema lõigatud täisnurga all ja tasaselt. Seda on võimalik teha torulõikaja REMS
RAS (vt. 1.2.) või torukääride REMS ROS (vt. 1.2.) abil. Peale selle peab toru
otsa faasima, et oleks teda kergem muhviga liita (joonis 6). Faasimiseks kasu-
tatakse REMS RAG (vt. 1.2.). Vahetult enne keevitamist peab kokkukeevitatavad
toruotsad ja detailimuhvi sisekülje, vajadusel ka küttetoru ja küttepuksi puhas-
tama ebemeid mittejätva paberi või lapiga, mis on niisutatud piirituse või
tehnilise alkoholiga. Eri i hoolikalt peab jälgima, et ebemed ei jääks küttetorule
ja küttepuksile. Küttetööriistade puhastamisel peab ilmtingimata jälgima, et
nende antiadhesiivne kaitsekiht ei saaks tööriistade poolt kahjustatud. Töödel-
davaid keevituspindasid ei tohi enne keevitamist enam puudutada.
ETTEVAATUST
Soojendamiseks lükatakse toru ja detail kiiresti ja aksiaalselt lõpuni, või kuni
küttetööriista markeeringuni ja hoitakse kinni. Soojendamisaegadest, mis on
toodud joonisel 5, veerus 2, peab kinni pidama. Soojendamisel tungib soojus
kokkukeevitatavate pindade sisse ja tõstab need keevitustemperatuurini.
Pärast soojendamist peab toru ja detaili tagurpidi küttetööriistadest välja tõmbama
ja otsekohe ilma paigast keeramata kokku lükkama. Ümberseadmisaega, mis
on antud joonisel 5, veerus 3, ei tohi ületada, vastasel juhul jahtuvad pinnad
liiga maha.
5, veerus 4.
Ühenduskohta tohib alles pärast jahtumisaega (joonis 5, veerg 5) edasi töödelda.
-