7. HOOLDUSTEAVE
Külmutusagensi kogus peab vastama ruumi suurusele, kuhu külmutusagensit sisaldavaid osi paigaldatakse.
Ventilatsiooniseadmete ja väljalaskeavadega peab olema kõik korras ning need ei tohi olla ummistunud.
Kaudse külmutusagensi kontuuri kasutamisel tuleb sekundaarsetes kontuurides kontrollida külmutusagensi
olemasolu; seadmel olev märgistus peab olema nähtav ja loetav.
Loetamatud märgid ja sildid tuleb parandada.
Jahutustorustik või -komponendid tuleb paigaldada sellises asendis, et need ei puutuks kokku ainetega,
mis võivad külmutusagensit sisaldavaid komponente korrodeerida, välja arvatud juhul, kui komponendid on
valmistatud korrosioonikindlast materjalist või on korrodeerumise eest piisavalt kaitstud.
7.9 ELEKTRISEADMETE KONTROLLIMINE
Elektriliste komponentide hooldus ja remont hõlmab algseid ohutuskontrolle ning komponentide ülevaatust.
Turvalisust ohustava rikke esinemisel ei tohi ühtegi vooluallikat vooluahelasse ühendada enne, kui rike on
lahendatud. Kui riket ei saa kohe kõrvaldada, kuid tööd on vaja jätkata, tuleb leida sobiv ajutine lahendus. Sellest
tuleb teavitada seadme omanikku, et kõiki osapooli oleks informeeritud.
Veenduge algsete ohutuskontrollide käigus, et
kondensaatorid oleksid tühjaks laaditud; seda tuleb teha ohutul viisil, et vältida sädemete tekkimise võimalust;
süsteemi laadimise või puhastamise või külmutusagensi kogumise ajal ei esineks kokkupuudet pingestatud
elektriliste komponentide või elektrijuhtmestikuga;
maandus oleks katkematu.
7.10 TIHENDATUD KOMPONENTIDE REMONT
10.1 Tihendatud komponentide remontimisel tuleb kõik vooluallikad enne tihendatud katete jms eemaldamist
seadmest lahutada. Kui hoolduse ajal on seadme elektrivarustus hädavajalik, tuleb kõige kriitilisemasse
kohta paigutada püsivalt töötav lekketuvastusseade, mis hoiatab võimalikust ohtlikust olukorrast.
10.2 Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et elektriliste komponentidega töötamisel ei muudetaks korpust
sellisel viisil, mis mõjutaks kaitsetaset. Selle hulka liigituvad juhtmete kahjustamine, liigne ühenduste arv,
originaalspetsifikatsioonile mittevastavad klemmid, tihendite kahjustamine, valesti paigaldamine jne.
Veenduge, et seade oleks kindlalt kinnitatud.
Veenduge, et tihendid või tihendusmaterjalid poleks niivõrd kulunud, et need ei täida enam oma
eesmärki, milleks on tuleohtliku õhu sisenemise takistamine. Asendusosad peavad vastama tootja
spetsifikatsioonidele.
NB! Silikoontihendi kasutamine võib vähendada teatud tüüpi lekketuvastusseadmete tõhusust.
Sisemiselt ohutuid komponente ei pea enne nendega töötamist isoleerima.
7.11 SISEMISELT OHUTUTE KOMPONENTIDE REMONT
Ärge rakendage vooluringile alalist induktiivkoormust ega mahtuvuslikku koormust, kui te pole veendunud, et see
ei ületa kasutatava seadme jaoks lubatud pinget ja voolutugevust. Sisemiselt ohutud komponendid on ainsat tüüpi
komponendid, millega võib tuleohtliku õhu olemasolu korral töötada. Katseseade peab olema õige võimsusega.
Asendage komponendid ainult tootja määratud osadega. Muude osade kasutamisel võib külmutusagens lekke
tõttu õhus süttida.
17
7. HOOLDUSTEAVE
7.12 KAABLID
Kontrollige, et kaablid poleks kulunud, korrodeerunud, liigse rõhu all, ei vibreeriks, poleks teravate servadega või
et neil poleks muid kahjulikke keskkonnamõjusid. Kontrolli käigus tuleb arvesse võtta ka vananemise või pideva
vibratsiooni (nt kompressorite või ventilaatorite tekitatud) mõju.
7.13 TULEOHTLIKE KÜLMUTUSAGENSITE TUVASTAMINE
Võimalikke süttimisallikaid ei tohi mingil juhul kasutada külmutusagensi lekete otsimiseks või tuvastamiseks.
Halogeniidpõletit (või muud lahtise leegiga detektorit) ei tohi kasutada.
7.14 LEKKETUVASTUSE MEETODID
Järgmised lekketuvastuse meetodid on tuleohtlikke külmutusagenseid sisaldavate süsteemide jaoks
aktsepteeritavad.
Tuleohtlike külmutusagensite tuvastamiseks tuleb kasutada elektroonilisi lekkedetektoreid, kuid nende
tundlikkus ei pruugi olla piisav või need võivad vajada rekalibreerimist. (Tuvastusseadmed tuleb kalibreerida
sellises kohas, kus külmutusagenseid ei leidu.) Veenduge, et detektor poleks võimalik süttimisallikas ja oleks
külmutusagensi jaoks sobilik. Lekketuvastusseade seadistatakse vastavalt külmutusagensi LFL-i protsendile ja
kalibreeritakse vastavalt kasutatavale külmutusagensile. Sobiv gaasiprotsent (maksimaalselt 25%) kinnitatakse.
Lekketuvastusvedelikud on sobilikud kasutamiseks enamiku külmutusagensitega, kuid kloori sisaldavate
puhastusvahendite kasutamist tuleks vältida, sest kloor võib külmutusagensiga reageerida ja vasktorusid
korrodeerida. Lekkekahtluse korral tuleb kõik lahtised leegid eemaldada või kustutada. Kui avastatakse
külmutusagensi leke, mis nõuab jootmist, tuleb kogu külmutusagens süsteemist kokku koguda või isoleerida
(sulgventiili abil) lekkest eemal asetsevasse süsteemiosasse. Süsteemi tuleb nii enne jootmist kui ka jootmise ajal
puhastada hapnikuvaba lämmastikuga (OFN).
7.15 EEMALDAMINE JA TÜHJENDAMINE
Külmutusagensi kontuuri avamisel remonditööde tegemiseks või mingil muul eesmärgil tuleb toimida tavapärase
metoodika järgi. Järgida tuleb ka häid tavasid, sest arvesse tuleb võtta tuleohtlikkust. Toimige järgmiselt.
Eemaldage külmutusagens.
Puhastage kontuur inertgaasiga.
Tühjendage.
Puhastage uuesti inertgaasiga;
Avage kontuur lõikamise või jootmise teel.
Külmutusagens tuleb koguda õigetesse kogumisballoonidesse. Seadme ohutuse tagamiseks tuleb süsteem
hapnikuvaba lämmastikuga läbi puhuda. Võimalik, et läbi puhuda tuleb mitu korda.
Selle toimingu jaoks ei tohi kasutada suruõhku ega hapnikku.
Läbipuhumiseks tuleb süsteemi vaakum hapnikuvaba lämmastikuga katkestada ja jätkata täitmist seni, kuni
saavutatakse töörõhk. Seejärel tuleb tagada ventileerimine atmosfääri ja lõpuks taastada vaakum. Seda toimingut
tuleb korrata seni, kuni külmutusagensit süsteemis enam pole.
Kui viimane hapnikuvaba lämmastiku kogus on kasutatud, tuleb süsteem ventileerida õhurõhule vastavaks, et
võimaldada töid teostada. See toiming on ülioluline, kui soovitakse torusid joota. Veenduge, et vaakumpumba
väljalaskeava poleks süttimisallikatele suletud ning et ventilatsioon oleks olemas.
18