Ülesseadmine/Paigaldamine; Paigalduskoht; Paigaldus; Vundament/Aluspind - Wilo SiBoost Smart Instrucciones De Instalación Y Funcionamiento

Eesti
7 Ülesseadmine/paigaldamine

7.1 Paigalduskoht

• Survetõstmissüsteem tuleb paigaldada tehnilisse
keskusesse või kuiva, hea ventilatsiooniga, kül-
makindlasse, eraldiasetsevasse ja lukustatavasse
ruumi (vajadusel järgida nt standardi DIN 1988
nõudeid).
• Paigaldusruumis peab olema piisavate mõõtme-
tega põrandakuivendus (ühendus kanalisatsioo-
niga vmt).
• Ruumis ei tohi olla ega sinna tungida kahjulikke
gaase.
• Peab olema piisavalt palju ruumi hooldustööde
teostamiseks. Peamõõdud leiate kaasasolevast
paigaldusplaanist. Seadmele peaks olema vähe-
malt kahest küljest vaba juurdepääs.
• Juhtseadme ukse avamiseks (seadmele vaadates
vasakule) ja juhtseadme hooldustöödeks jälgige
piisava liikumisruumi olemasolu
(vähemalt 1000 mm - vrd Fig. 14).
• Paigalduspind peab olema horisontaalne ja ühel
tasapinnal. Minimaalne kõrguste ühtlustamine
stabiilsuse tagamiseks on võimalik alusraami võn-
kesummutitega. Vajadusel laske selleks kontra-
mutter lahti ja keerake vastavat võnkesummutit
natukene välja. Seejärel keerake kontramutter
jälle kinni.
• Seade on ette nähtud kasutamiseks keskkonna-
temperatuuril maksimaalselt 0 °C kuni 40 °C suh-
telisel õhuniiskusel 50%.
• Ei ole soovitatav paigaldada ja kasutada elu- ja
magamisruumide läheduses.
• Torude pingevabaks ühendamiseks ja selleks, et
vältida mehaanilise vibratsiooni ülekandumist,
tuleks kompensaatoreid (Fig. 9 – B) kasutada
pikkusepiirikute või elastsete ühendustorudega
(Fig. 10 – B).

7.2 Paigaldus

7.2.1 Vundament/aluspind

Survetõstmissüsteemi konstruktsioon võimaldab
seda paigaldada ühetasasele betoonpõrandale.
Kuna alusraam on paigutatud reguleeritava kõr-
gusega võnkesummutitele, on seadme ja ehitise
vahel olemas võnkeisolatsioon.
TEATIS!
Tarnimisel võivad võnkesummutid olla transpor-
ditehnilistel põhjustel lahti monteeritud. Enne
survetõstmissüsteemi paigaldamist tuleb üle
kontrollida, kas kõik võnkesummutid on külge
monteeritud ja mutritega lukustatud. (vt ka Fig. 9)
Pöörake tähelepanu:
Kohapealse täiendava kinnitamise korral põranda
külge tuleb arvestada, et kasutataks meetmeid
vibratsiooni ülekandumise vältimiseks.
16
7.2.2 Hüdrauliline ühendus ja torud
Ühendamisel avalikku joogiveevõrku tuleb järgida
kohaliku veevarustusettevõtte vastavaid nõudeid.
Seadme võib ühendada alles pärast kõikide keevi-
tus ja jootmistööde lõppu ning pärast torustiku ja
tarnitava survetõstmissüsteemi nõuetekohast
läbipesu ja vajadusel desinfitseerimist
(vt punkti 7.2.3).
Kohapealsed torud tuleb paigaldada kindlasti pin-
gevabalt. Selleks on soovitatav kasutada pikkuse-
piirikuga kompensaatoried või painduvaid
ühendustorusid, et vältida torude pingestumist ja
süsteemi vibratsiooni ülekandumist hoonele. Ärge
kinnitage torusid survetõstmissüsteemi torustiku
külge, et vältida mehaanilise vibratsiooni ülekan-
dumist ehitisele (näidist vt Fig. 9; 10 - C).
Ühendus tehakse vastavalt kohalikele oludele,
valikuliselt kas seadmest paremale või vasakule.
Juba eelnevalt paigaldatud pimeäärikud või keer-
mega katted tuleb vajadusel ümber tõsta.
Imitoru voolutakistust tuleb hoida võimalikult
väiksena (s.t lühike toru, vähe torupõlvi, piisavalt
suured sulgeventiilid), sest muidu võib suure voo-
luhulga korral kõrgete rõhukadude tõttu reagee-
rida kuivkäigukaitse. (Arvestage pumba kasulikku
positiivset imikõrgust, vältige rõhukadusid ja
kavitatsiooni).
TEATIS!
Ümbrisega seadete korral on soovitatav ümbris
enne ühendamist eemaldada ja paigaldada uuesti
pärast kõikide paigaldus- ja seadistustööde lõppu
(vt Fig. 11a ja 11b).
7.2.3 Hügieen (joogiveemäärus TrinkwV 2001)
Teie käsutusse antud survetõstmissüsteem vas-
tab kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, eriti
standardile DIN 1988, ja selle laitmatut tööd on
tehases kontrollitud. Palun arvestage, et kasuta-
mise korral joogivee valdkonnas tuleb joogiveeva-
rustuse terviksüsteem anda käitajale üle
hügieeniliselt laitmatus seisukorras!
Selleks järgige ka asjakohaseid nõudeid, mis on
toodud standardi DIN 1988 2. osa jaotises 11.2,
ning standardi DIN kohta käivaid kommentaare.
See hõlmab joogiveemääruse TwVO § 5. Lõigu 4
järgi ka mikrobioloogilisi nõudeid, vajaduse korral
läbipesemist ja vajalikel tingimustel desinfitseeri-
mist. Piirväärtused, millest tuleb kinni pidada,
leiate joogiveemäärusest TwVO § 5.
HOIATUS! Saastunud joogivesi on tervisele
ohtlik!
Torustiku ja süsteemi läbipesemine vähendab
joogivee kvaliteedi rikkumise ohtu.
Süsteemi pikema seismise korral tuleb vett
kindlasti vahetada.
WILO SE 08/2018