HOIATUS! Elektrilöögi oht
Elektriseadmestikuga võib töötada ainult vas-
tava väljaõppega elektrik.
HOIATUS! Tervisekahjustuse oht
Tolmuga kokkupuutumise ohu korral kasutage
asjakohaseid isikukaitsevahendeid.
HOIATUS! Elektrilöögi oht
Ühendage toitepinge alati lahti enne mis ta-
hes hooldustööde (mehaaniliste või elektrilis-
te) sooritamist. Lukustage hoolduslüliti(d) OFF-
asendisse.
HOIATUS! Tervisekahjustuse oht
Veenduge selles, et süsteemis pole hooldus-
tööde teostamise ajal vaakumit.
HOIATUS! Põletuste oht
Enne ülevaatust veenduge selles, et üksus on
jahtunud, põletuste vältimiseks. Üksus ja selle
osad võivad väga kuumaks minna.
8.1 Üldine ülevaatus
Sooritage järgnevad üldised ülevaatustoimingud iga
500 töötunni järel:
• Vaadake üle sisenevad ühendused. Veenduge sel-
les, et kõik kaablid ja voolikud on korralikult ühenda-
tud.
• Otsige korrosioonile või muudele kahjustustele vii-
tavaid märke.
• Veenduge selles, et üksuse ventilatsiooni sisselase
ja väljalase pole ummistunud.
• Veenduge selles, et ruumi ventilatsioon pole um-
mistunud (sisepaigalduse korral).
• Kontrollige, kas üksusse pole ladestunud tolmu või
muid aineid. Tolmu või muude ainete olemasolu võib
viidata filtri tõrkele.
8.2 Rihmülekanne
Sooritage järgnevad rihmülekande ülevaatustoimin-
gud iga 500 töötunni järel:
1
Võtke maha rihmakaitse.
2
Võtke maha mootori küljepaneel, lihtsustamaks
juurdepääsu mootori kinnituskruvidele.
3
Vahetage kulunud või kahjustatud rihmad ja rih-
marattad.
4 Kontrollige rihmülekande pingust ja reguleerige
seda vajaduse korral.
• Järgnevad arvud võivad toimida juhisena kõigi
VAC mudelite korral ja näidata ära jõu F, mida tu-
leb rakendada ühele rihmadest (nagu näidatud
Joonis 9) 10 mm lõtku tekitamiseks:
• Uued rihmad: F = 24 N
• Kasutatud rihmad: F = 20 N
5
Paigaldage mootori küljepaneel.
VAC 20
6
Paigaldage rihmakaitse.
Uued rihmad võivad esimese 50–100 töö-
tunni vältel veidi venida, mistõttu neid tu-
leb kasutatud rihmadega võrreldes rohkem
pingutada.
8.3 Pompaaživastane kaitse
Veenduge iga 500 töötunni järel selles, et üksus ei
pulseeri ja klapp "ujub" varieeruva õhuvoolu tingimus-
tes. Vt
Jaotis 7.2.4 PLC-ga juhitava pompaaživastase
kaitsemehhanismi kohandamine
paaživastase kaitse kohandamine valikulise kohan-
duskomplektiga.
8.4 Käivitusklapp
Sooritage järgnevad käivitusklapi ülevaatustoimingud
iga 500 töötunni järel:
• Veenduge selles, et kui üksus on ooteseisundis,
hoiab vedru klappi kinni.
• Veenduge selles, et kui mootor on Y-režiimis, hoiab
vedru klappi kinni.
• Veenduge selles, et kui mootor on D-režiimis, on
klapp lahti.
8.5 Voolupiiraja FR 160
Sooritage järgnevad voolupiiraja ülevaatustoimingud
iga 500 töötunni järel:
• Veenduge selles, et voolupiiraja rakendub juhul, kui
mootori vool kaldub nimivoolu ületama. Jälgige siib-
ri vart erinevate õhu voolutugevuste juures. Variat-
sioon peab hõlmama vahemikku, mille korral piira-
ja rakendub. Kui nõutav on reguleerimine, vt
tis 8.5.1 FR 160
reguleerimine.
8.5.1 FR 160 reguleerimine
Toimige järgnevalt FR 160 reguleerimiseks, vt
nis 4:
1
Eemaldage vedrut kattev kaitsekork (5).
Peenreguleerimine: Keerake lahti kruvid (7) ketta
(8) vabastamiseks.
• Pöörake ketast päripäeva õhuvoolu ja mootori
koormuse suurendamiseks.
• Pöörake ketast vastupäeva õhuvoolu ja mootori
koormuse vähendamiseks.
Jämereguleerimine: Sisestage vedru vaba ots ket-
ta lähimasse avasse.
2
Mõõtke ära mootori voolutugevus, reguleerimise
tulemuste kontrollimiseks. Tavaliselt kasutatak-
se selleks klamber-ampermeetrit, mis paigaldatak-
se ühe ümber mootori käivitus- ja ohjeüksuse kol-
mest sisendfaasist.
• Õige reguleerimine piirab mootori voolu luge-
miga, mis langeb kokku masina andmesildil osu-
tatud nimivooluga. Lubatud on teatud ülevool
(~10%) vahetult enne voolupiiraja rakendumist.
või
Jaotis 7.2.5 Pom-
ET
Jao-
Joo-
97